crazy little thing called life
Thursday, July 7, 2011
super fine päev eksole
Servus üle tüki aja jälle. Mis siis toimunud uut huvitavat on. Alustaks kõige tähtsamast ma olen nüüd töötav inimene. Olen oma tööga väga rahul, töökaaslased on ka enam vähem kui välja jätta üks ülbik. Elu tundub enam vähem olevat. Teen endiselt bändi, kuigi väga kiire on alati sest peale tööd proovi siis koju ja siis on mul veel inimene kellega iga õhtu jutustan. Pole enam vaba ja vallaline neiu kuigi me tülitseme suht tihti, ilmselt minu iseloom selline. Mis siis veel aa plaanin sügisel uuesti kooli minna, aga seda puhku teine eriala. Aga ei tea kas sisse saan eks see selgub homme ma arvan. Aga hoian kursis kõiki. Ja nüüd siis natsa oma tänasest päevast, esiteks oli vaba päev täna kuna olen haige. Selg on mul ikka väga ära, käisin nõelravis loodan et aitab kuigi kahtlane, asi on suht hull ikka. Valud on jubedad aga tuleb kuidagi hakkama saada. Aga mis kõige hullem ma pean oma hobidest loobuma, see on kurb. Aga eks tuleb siis uued hobid leida aga teistel on seda kergem ütelda kui minul seda teha. Minu hobid olid minu elu. Aga ega mul praegu polegi midagi muud tarka rääkida. Lähen nüüd välja ujuma ja äikest nautima. Hasta la vista bakterid.
Sunday, May 29, 2011
suitsuliha säilib kauem
Tervitusi siit väikesest kaluri külakesest mere äärest. Pole ammu kribanudki midagi, eks pole aega olnud, suvi ju ja tööd on oi oi kui palju. Mis siis toimunud on vahepeal alustan sellest mida ma mäletan, sest on asju mida ma ei mäleta enam. Alustan sellest et käisin tartus jälle oma bakatöö pärast, by the way ma olen tubli. See on päris hästi õnnestunud töö mul, igastahes kiita olen igalt poolt saanud, kuigi ise arvan et pole nii hea aga see selleks, te ilmselt teate kui enesekriitiline ma olen. Nii teiseks on suur tund kätte jõudnud, ma tean matemaatika eksami tulemust, võite mitu korda arvata mis ma sain ja te ilmselt panete ikka puusse. Tõestuseks et ma pole loll sain ma 92 punkti, tänan sind andres et sa mind aitasid, ilma sinuta istuks ma oma 50 punkti peal ja nutaksin, nüüd olen aga happy sest see oli liiga hea tulemus, ei oodanudki ise seda aga lootsin. Polegi loll blondiin nagu seda mõned arvavad. Mis siis veel tartus käigust rääkides siis tutvusin seal ühe henry nimelise noormehega, äärmiselt ebaviisakas tüüp aga temas oli jälle miski kiiks mis meeldis ja see oli see et ta tegeleb muusikaga, õpetas mulle ühe päris geniaalse asja selgeks neli akordi, ja neist neljast akordist saab hiti teha. Nüüd viimased päevad olen selle kallal töötanud kõvasti. Aga hitti veel ei ole ehk kunagi tuleb ka. Aga miks ta häbematu oli oli seepärast et ütles mulle et ma talle hiti teeksin ja siis kunagi selle hiti saatel armatseksime, nagu eriline jultumus. Mis siis veel reedel läksime reisile mööda eesti maad, täpsemalt võtsime sihikuks saared, käisime hiiumaal, saaremaal, vormsi, muhu, vilsandi päris äge oli, te olete ikka parimad. Ja mis veel parem teid on 5. Käisin ka sõpra vaatamas kes viibib hetkel ravil, tal läheb hästi ja mul on hea meel selle üle. Tunneb ennast paremini ilmselt. Aa ja siis käisin veel räime püügil, päris sheff oli. Aga veendusin seal et kala püük polegi nii kerge päris palju füüsilist jõudu vajab. Nägin ka nüüd kuidas toimub räime püük, polnud kunagi varem näinud. Aga räime oli sitaks, lisaks on veel räimekastis ka angerjad ja tuulehaug mida mina pole kunagi ennem püüdnud. Igastahes oli tore, isaga koos siis käisime. Hommikul kell 3 tõusin et 4-ks merele minna. Saime ka ise kala ja isa kaalub nüüd minna sinna brigaadi kala püüdma mis on lahe sest siis saan ma ka aeg-ajalt kaasas käija äkki. Ma olen vist imelik aga ma armastan seda. Siis on veel siin käimas projekt paadi ehitus, otsin netist igasugu materjali kuidas mismoodi paati ehitada ja kavatsen seda ka tegema hakata, paps lubas natsa aidata, tema on ehitanud ühe kunagi nii et ma loodan et sellest tuleb siis ka minul midagi välja. Aga millest selline pealkiri siin, sellest et ma ütlesin seda saaremaal ühele tüübile kes suitses nagu korsten, esiteks oli see ebaviisakas teise nina all suitseda ja siis ma musta huumoriga ütlesin et suitsuliha säilib kauem. Tüüp ei saanud naljast ka aru, vihastas. Aga mul pohhui ka vähemalt minu nina alla enam ei suitsenud. Aga selleks korraks siis kõik, kes teab millal ma siia jälle satun pajatama oma segasest hullumeelsest elus. Aa muide esimene suplus on tehtud, vesi oli karastav ja mõnus. Olge muskad kallikesed.
Sunday, May 15, 2011
inimene pole kala, tal on kopsus koni ving
Tervitusi jälle siit ranna äärsest küla kolkast. Mis siis põnevat toimunud on. Alustan reede õhtust, mis kulmineerus klubi ralliga oma stiilsete meestega. Sihtkohaks oli strand kus oli peeter jõgioja oma trummide ja tule showga. Ja teate see oli täiesti tase, võimas vapustav show. Väga lõbus oli ja isegi minu hispaania sõber nautis seda. Ta oli sellega väga rahul. Jõudsime koju mingi kell 9 hommikul, st juan jõudis sest mina jäin meeste juurde, sest meil hakkasid proovid. Terve laupäeva päeva harjutasime, sest õhtul ootas meid ees esinemine. Ühe tüübi 30 juubel. Päris tore oli esineda, ma nautisin seda täiega aga hetkel olen ikka täiesti soss juba omadega. Bändi elu ei ole lihtne, harjutamine harjutamine ja veelkord harjutamine ja vähesed magamise tunnid. Aga uuel nädalal parandan ennast püüan ikka magada ka. Tutvusin seal peol ühe huvitava inimesega ja nüüd järgmine reede läheme välja. Muljet avaldas see tüüp küll aga muidu ma ikka olen ju tropimagnet et kuidas nüüd siis leidis mind keegi nii tark ja haritud ja andekas. Meie esimene esinemine on nüüdseks seljataga ja ma ütleks et see oli edukas, me nautisime seda mida me tegime ja see oli kõige tähtsam, emotsioonid olid laes ja tundus et tollele seltskonnale läks see peale. Ma olen tõesti uhke selle üle mul on lausa au nende inimestega sõber olla ja nendega koos midagi sellist teha. Te olete lahedad waldengraversid. Olgugi et ma reedel ja laupäeval teie kallal kraaksusin, mul oli lihtsalt väsimus ja tüdimus kõigest ja võisin tõesti kuri olla. Aga ma usun et te olete selle juba unustanud. Igastahes armastan teid väga. Täna saatsin ka oma sõbra ära, jube kurb oli ikka, ta oli minu julgustaja ja abistaja terve see hull nädal. Juan sa tegid mu elu palju ilusamaks kui sa siin olid, nüüd pole kellegagi õhtul lobiseda siin enne magama minekut ja keegi ei tule ka minuga süda öösel välja jalutama ega pärnusse promenaadile. Loodan et jõuad ilusti koju ja ka minu musid ja kallid saadad teistele ka. Äkki ma suvel jõuan teile külla, tahaks nii väga aga eks näis ma arvan et elutempo läheb veel kiiremaks. Aga hetkel ei oska nagu midagi muud väga kirjutada ka sest väsimus tungib peale. Aaa eile avastasin et inimene polegi kala sest tal on kopsus koni ving. Aga nüüd ma siis tõttan unenägude maale. Hasta majana banana.
Wednesday, May 11, 2011
oo soole mio
Mis siis toimunud on, esiteks on elu hetkel natsa rahulikum või siiski mitte. Endiselt on bändiproovid ja täna jäis Juan minuga koos seal, ta oli vaimustuses meie kollektiivist, see ilmselt on positiivne ja tüübid hakkasid täna juanile rääkima et kuule ära mine ikka hispaaniasse võta katu naiseks. Vähe sellest juan on vist õega leppinud mingise võimuliidu et minu südant tuleb vallutama hakata. Aga võin kohe ütelda see on missioon impossible, sest minu süda ei kuulu kellelegi ja ei hakka nii pea kuulumagi. Ma naudin vabadust ja nii see jääbki. Lisaks mu päevad on möödunud hetkel matemaatika saatel, reedel eksamile ja teate mul on närv sees ma ei tea, ma mõtlen pidevalt et ma ei ole selleks valmis, samas ma tean et ma pole loll ja ma saaksin sellega hakkama. Mis mul siis viga on miks ma nii mõtlen? Täna juhtus veel minuga õnnetus, libisesin parketi peal ja lõin pea vastu lauda ära ja silme eest oli must ja süda oli paha ja oksendasin ja siis ema viis mind haiglasse kontrolli ja tuli välja et peapõrutus tahtsid haiglasse mind kirjutada aga ma ütlesin et seal jääb rohkem haigeks ja tulime koju tagasi, kästi vett hästi palju juua ja puhata ja seda ma ka teinud olen, sest alles natsa tagasi ärkasin. Minuga ikka juhtub igasugu asju. Lausa uskumatu, ma olen 21 aastane ja sant valmis varsti. Aga mis kõige huvitavam ma ei kahetse midagi, ma olen oma elu elanud siiani suurepäraselt, see on minu viis elamiseks ja mul pohhui kui keegi sellest aru ei saa. Elatakse vaid korra ja siis tuleb sellest ju maksimum võtta. Minust vist juba kerge filosoof saanud. Aga mis siis veel marks üllatas mind täna, kuulsin tema käest sõnu mis mind tõsiselt mõtlema panid, uskumatu et ma üldse kedagi sedasi kuulan aga ta on mulle kalliks saanud, ma ei tea ma hoolin temast nagu vennast ja ilmselt ongi ta mulle ka nagu vanem vend. Ta on igastahes super inimene, mis siis et tal raske on. Aga täna ta ütles mulle et ma olen kõige vapustavam ja kaunim neiu keda tema oma elu jooksul näinud ja kohanud on ja sellist hinge ja südant nagu minul ei ole kellegil teisel siin maakeral. Mina olen ja jään kõige kallimaks tema elus juhtugu mis tahes. See oli päris armas kuigi mulle selline idealiseerimine ei meeldi. Ma pole harjunud et keegi sedasi üldse räägib ja see jutt vahel tekitab seda tunnet et ta oleks nagu sisse võetud minust, et ma olen vale mulje jätnud. Aga ayway mul oli tore temaga rääkida, olen viimasel ajal tema pärast ju väga mures olnud aga tundub et vist asjad kuidagi lähevad tal paremuse poole, ma vähemalt loodan. Mina ja üll oleme alati olemas tal nii et meie peale saab ta kindel olla ja usun et sellest on ka abi. Aga okei ma nüüd suundun matemaatika maailma. Sinna kus on siinused ja tangensid ja koossiinused. Lõbus õhtu mina ja matemaatika, midagi vapustavamat ei saaksgi enam olla. Servus ja olege mõnusad tegelased edasi.
Monday, May 9, 2011
Ja saigi mõte blogist teoks
Servus amigos kes te kõik tulevikus minu fännideks hakkate ja minu tegemistega ennast kursis hoiate. Minu esimene päev siis blogi pidajana. Alustan rääkimist siis oma segasest nädalavahetusest, kõige pealt laupäev, kuna reede õhtu venis väga pikale st et ei maganud üldse ja laupäeval oli äratus kell 8 kui helistas waldengraversi bändi klahvimängija et katu aja kargud alla lähme talgutele, okei mõeldud tehtud, vedasime oma kondid kohale, mina ja neli kamraadi veel. Mina ainus tüdruk meeste sees. Saime siis minu maja ees kokku ja sedasime sammud kiriku juurde kus talgud toimusid. Tee peal muidugi käis nali et katu läheb talgutele meest otsima, oleks siis seal keda vaadata olnud. Jõudsime siis kohale, rahvast oli mingi 20 ringis, mitte ühtegi kohalikku. See ei morjendanud meid ja hakkasime tööd tegema, aga seal oli väga palju sellised vanemaid mutasid, kes olid kõik raskekujulised usufriigid ja noh see jutt mis sealt tuli see ei kannata kriitikat. Üks muta kelle nimi oli pornoajakirja järgi ajas ikka sellist juttu, et hoia pead, no tõesti. Rääkis mingi et tuul möödus minust ja ma teadsin et see oli püha vaim. Siis ajas veel mingi et tulevikus on kõikidel otsa ees kiip ja selle kiibiga saab televiisori mängima panna ja poest tasuta süüa osta ja kui keegi seda pakub siis seda ei tohi vastu võtta et jumal ei andesta seda. Uskumatu jutt aga meil oli väga vaimukas, tüübid hakkasid muidugi külge ajama mingitele tšikkidele aga usklikud nagu nad kõik olid ei võtnud keegi vedu, sest seks kui selline on ju nende jaoks patt ja ega mida kutid ikka muud tahavad kui mitte seksi eksole. Okei nad päris nii parandamatud ei ole sest kui nad sellised oleks siis ma ei saaks nendega läbi. Siis hakkas kätte jõudma lõuna aeg ja söögi aeg aga enne oli mingi palvetamine ja noh meie kari patuseid ometi sellisest asjast osa ei võta ju ja noh sunniti aga me põgenesime. Tagasi tulles naersime kui segasesse seltskonda me ikka sattusime. Ülejäänud päeva veetsin waldengraversi bändi liikmetega. Jõime jäätisekokteili, mis ma neile valmistasin ja tüübid arvasid et ma olen alkot sisse pannud sest see mõjus tõesti imelikult kaasaarvatud minule, aga see oli ilmselt päikesest. Päev oli igati lõbus, parimat seltskonda annab otsida, nad on ikka stand by koomikuteks sündinud. Õhtu veetsin kodus, läksin varakult magama, sest selg metsikult valutas, miks see valutas sellel oli oma põhjus ja selleks oli nädala alguses hobuse seljast kukkumine. Nagu ikka minuga juhtub selliseid asju. Saabus siis pühapäeva hommik, tõusin varakult sest sis tuli oma mehe ja lapsega eestisse ja ma pidin riiga vastu minema. Otseloomulikult magasin sisse ja siis oli rush rush aga jõudsin normaalsel ajal riiga et sis kaua ei ootanud. Ja siis saabus päeva kulminatsioon, nendega kaasas oli alati särav ja kena inimene juan, minu hispaanlasest sõber, kellega oli kunagi rüütliromaan. Nii kallistasime ja musitasime kõike ja hakkasime tagasi sõitma ja poole tee peal õe mees andrei ütleb et tead katu sa oled muutunud. Ma siis küsin et heas või halvas mõttes? Vastab selle peale et heas ikka aga sa oled veel segasem kui sa enne olidki. Ma tean see oli muidugi nali aga ilmselt ma olengi segane, nii segast inimest nagu mina annab ikka otsida, viimasel ajal kuulen seda väga palju. Jõudsime siis koju ja võtsime veidi päikest aias ja juan oli väga väsinud ja läks magama, mina aga läksin välja grillima ja hiljem läksin waldengraversi bändiproovi. Millest sai alguse järgmine segane seiklus. Nimelt ühel bändiliikmel oli kodus see krossiratas ja noh ma rääkisin talle, et ma tahaks motika lube teha ja siis ta natsa õpetas mind ja noh hakkasin siis sõitma eksole ja kujutate ette mis siis juhtus. Mul läks segamini pidur ja gaas ja ma panin selle rattaga üle kraavi ja kena õhulend oli. Endal oli selg valus ja nüüd on veel rohkem valusam lisaks mõned sinikad. Selline siis oli minu segane nädalavahetus ja nüüd võib alata segane nädal jälle sest külas on juan ja kavas on waldengraversite bändiproov lisaks tartusse minek ja matemaatika eksam. Seega wish me luck, sest reedel ootab mind matemaatika.
Subscribe to:
Comments (Atom)