Sunday, May 15, 2011
inimene pole kala, tal on kopsus koni ving
Tervitusi jälle siit ranna äärsest küla kolkast. Mis siis põnevat toimunud on. Alustan reede õhtust, mis kulmineerus klubi ralliga oma stiilsete meestega. Sihtkohaks oli strand kus oli peeter jõgioja oma trummide ja tule showga. Ja teate see oli täiesti tase, võimas vapustav show. Väga lõbus oli ja isegi minu hispaania sõber nautis seda. Ta oli sellega väga rahul. Jõudsime koju mingi kell 9 hommikul, st juan jõudis sest mina jäin meeste juurde, sest meil hakkasid proovid. Terve laupäeva päeva harjutasime, sest õhtul ootas meid ees esinemine. Ühe tüübi 30 juubel. Päris tore oli esineda, ma nautisin seda täiega aga hetkel olen ikka täiesti soss juba omadega. Bändi elu ei ole lihtne, harjutamine harjutamine ja veelkord harjutamine ja vähesed magamise tunnid. Aga uuel nädalal parandan ennast püüan ikka magada ka. Tutvusin seal peol ühe huvitava inimesega ja nüüd järgmine reede läheme välja. Muljet avaldas see tüüp küll aga muidu ma ikka olen ju tropimagnet et kuidas nüüd siis leidis mind keegi nii tark ja haritud ja andekas. Meie esimene esinemine on nüüdseks seljataga ja ma ütleks et see oli edukas, me nautisime seda mida me tegime ja see oli kõige tähtsam, emotsioonid olid laes ja tundus et tollele seltskonnale läks see peale. Ma olen tõesti uhke selle üle mul on lausa au nende inimestega sõber olla ja nendega koos midagi sellist teha. Te olete lahedad waldengraversid. Olgugi et ma reedel ja laupäeval teie kallal kraaksusin, mul oli lihtsalt väsimus ja tüdimus kõigest ja võisin tõesti kuri olla. Aga ma usun et te olete selle juba unustanud. Igastahes armastan teid väga. Täna saatsin ka oma sõbra ära, jube kurb oli ikka, ta oli minu julgustaja ja abistaja terve see hull nädal. Juan sa tegid mu elu palju ilusamaks kui sa siin olid, nüüd pole kellegagi õhtul lobiseda siin enne magama minekut ja keegi ei tule ka minuga süda öösel välja jalutama ega pärnusse promenaadile. Loodan et jõuad ilusti koju ja ka minu musid ja kallid saadad teistele ka. Äkki ma suvel jõuan teile külla, tahaks nii väga aga eks näis ma arvan et elutempo läheb veel kiiremaks. Aga hetkel ei oska nagu midagi muud väga kirjutada ka sest väsimus tungib peale. Aaa eile avastasin et inimene polegi kala sest tal on kopsus koni ving. Aga nüüd ma siis tõttan unenägude maale. Hasta majana banana.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment